Võrumaa on minu südames, ja kuidas saakski teisiti olla – seal on minu lapsepõlvekodu, seal elavad minu vanemad, minu vanavanemad. Alati on tore sinna minna ja veel uhkem tunne, kui kutsutakse midagi erilist jäädvustama. Ristimistseremooniale ei kutsuta just tihti fotograafi, sellest ka alati väike ootusärevus enne tähtsat päeva. Kirikuisa kõne, ikka ja alati need üksteisele jagatavad pilgud – kõik need teevad kogu hetke nii pühalikuks ning kordumatuks…. Väga armas emotsioonide rikas õhtupoolik oli – aitähh Teile toreda kogemuse eest ja palju palju õnne!

.jpg)
.jpg)
Ja saidki tähtsad toimingud tehtud ning suundusime väikesele peresessioonile!

Pilt emmega ja …. oih, tabasin vist issi ja tütre omavahelise salajutuajamise!


Kas on siin vaade tulevikku või ei soovinud pisimodell enam lihtsalt fotograafile poseerida – jäägu see mõistatuseks seniks, kuni tüdrukutirts rääkima hakkab
Eks me siis küsime!
… ja juba mõne tunni pärast suundun taas Rõugesse jäädvustama ühe imepisikese tüdruku ristimist ning seejärel otse Jõhvi kontserti hooaega avama Vanemuise sümfooniaorkestri koosseisus. Oehhh, ma olen nii õnnelik, et mul on võimalik tegutseda nii erinevatel aladel, mis kindlasti toetavad ja täiustavad üksteist.
show hide 1 comment
Kadri K. - Uskumatult ilusad pildid ja siirad hetked. Laps on tõesti ilus kui modell:)!Vanemad ka muidugi:) Hea seeria;)!